Sai käidud end Probatis teadmistega täiendatud ja samaaegselt ringi vaadatud seal olevas kohvimasinate muuseum. Kogemus oli igati väärt. Näiteks sain teada, et vanasti (????) kohvi mitte ei röstitud vaid hoopis küpsetati. Küpsetati selles mõttes, et röstimise protseduur tohib maksimaalselt kesta 20 min. peale seda muutub röstiimine küpsetamiseks ja kohvile tuleb selline küpsenud maitse juurde. Tänapäeval köetakse röstereid: elektri, gaasi või propaaniga. Vanasti seejuures köeti neid söega, mis on väga mitteintensiivne kuumuse allikas, ning mis venitab tahes tahtmata röstimise protseduuri pikaks. Vanasti röstitigi kohvi 45 min. ja peale.
Aga hea küll lähme piltide juurde. Panen siia mõned seal tehtud pildid ja lisan väikese loo, mis pildil kujutatavaga kaasas käib.
Muuseumis:
Kivi Jahvati:
…ehk elus näide jahvatist, mis purustab kohvioad mitte metallist teradega vaid kahe kivi vahel, täpselt nagu vanasti jahvatati jahu või muud kuivainet, ainult et kivid ei asetse teine-teise peal vaid kõrvuti. Koha kus kivid asetsevad tunnete pildi pealt ära küll. jahvati enda vanus täpsustamisel, ehk kui kusagilt raamatust teada saan annan ka siia teada!
***
Enterprise MFG Co:
Antud jahvati on patenteeritud 21. oktoobril 1873 aastal. Pärineb ta U.S.A. Philadelphiast. Kui mina end selle jahvati kõrvale seadsin oli ta minule peaegu et õlgadeni, mis tähendab umbes 150 cm kõrge.
***
Repiquent:
Repiquant on Prantsusmaal toodetud röstimismasin. Trummli asemel oli vanasti kuul, ehk bowl roaster. Väljalaske aasta hetkel teadmata. Jälle, nii kui teada saan annan ka siia teada!
***
Perfect GS 2:
tegemist on masinaga, mille väljalaske aasta on 1902. Masin köeb gaasiga ja tollal nimetati seda Rapid roaster ehk kiirröster (tolle aja kohta). Masina võimekus 10 kg korraga.
***
Rapid Roaster, Type SB:
See masin kütab kohvi koksiga ning mahutavus 25 kg ja pärineb 1900 algusest. Käesolev isend ehitati 1900 ning alles 81 aastat hiljem ehk. 1981 võeti masin kohvitootmise kohalt maha firmas nimega Friedrich Lüneburg. See masin tegi tööd päris pikalt kas pole? Ja muuseumis on ta täitsa töökorras.
***
Lühidalt, mis on continuous roaster ehk pidevröster? Seda laadi röstereid kasutatakse kommerts kohvide röstimisel. Tööpõhimõte on, et ühest otsast pannakse roheline toores kohv trummlise ja teisest otsast tuleb kuumutamise teel pruuniks röstitud jahvatamiskõlblik kohv välja ja nii pidevalt alatasa, kogu lugu. Aga millised need trummlid välja näevad on näha kahel järgmisel pildil:
Selline suur, umbes 1-1,5 m läbimõõduga ongi trummel muuseumi ruumide lae all:
ja seest näeb trummel välja nii:
Muuseas, kogu trummel on valmistatud perforeeritud plekist (loe: augustatud).
***
Näidisröster, mis pärineb aastast 1910. Küttekehaks on gaasipõleti. Korraga mahutab iga trumlike umbes 80 g rohelist kohvi. Need 2 avatud luuki – ma lihtsalt pidin sinna sisse vaatama ja pildistamise ajaks lahti jätma, et oleks ikka arusaadav, et need on ikka luugid. Punaka valguse annab rösteri kohal olev punane päevavalgustus lamp.
***
Jazeb Burns & Sons Ltd. New York, N.Y:
Selline Burnsi röster. Mis teeb temast erilise ning mainimist väärt masina? See on nimelt sõjaväe kohviröster. Sellega röstiti kohvi sõduritele lahinguväljade tagalates. See isend on ehitatud kompaktsena, et seda oleks lihtne transportida. Võrreldes traditsiooniliste rösteritega, kus kohv jahutatakse trumli ees olevas anumas, siis siin võib näha kuidas kompaktsuse mõttes on see jahutus anum viidud röstimistrumli alla nn. jahutustrumliks. Leitud oli käesolev isend kusagil väljakul (ilmselt kellegi küünis või nii). Lähemal vaatlusel oli rösteri teatud detailide peal näha veel sõjaväe kamoflaazi (loe: laiguline originaal värv). Aastakäik on masinal jällegi umbes 1940 ja tootlikus 60 kg korraga ning köeb gaasiga.
