NBC ehk Nordic Barista Cup

NBC sellel aastal Soomes jääb ära. See uudis on tegelikult hiidvana. Seda oli juba kevadel teada. Aga ma parem panen endale selle siia kirja palju hiljem, kui et mitte kunagi.

NBC-ga paraleelselt on hakanud toimuma NR (Nordic Roasters), kus NR liikmed röstivad ja võistlevad, kes röstib paremini…

NBC ära jäämise tõttu sellel aastal NR, õnneks, ei kannata vaid viiakse kiirkorras suletud sündmusena läbi Oslos 12-13 Septembril. Sündmusest võivad osa võtta ainult NR liikmed ning ürituse raames toimuvad lisaks kohvi võistlusele ka röstimise teemalised loengud ja töötoad.

WBC uued reeglid…

Ise lugesin just:

WBC uued reeglid järgmisteks 2009 aasta võistlusteks on valmis ja kõigile kätte saadavad (kuid paraku hetkel ainult inglise keeles [ilmselt]). Vajutage siia ja otsetee viib teid WBC kodukale kohta, kus saate reeglite ja hindamislehtedega kohe tutvuma hakata.

Ilmselt tähendab uute reeglite ja hindamislehtede valmimine seda, et aeg on võistlusteks valmistuma hakata, kui keegi pole seda juba alustanud…

WBC ametlikud Jahvati ja Espressomasina uued sponsorid

On avaldatud WBC espressomasinate ja jahvatite uued sponsorid aastateks 2009, 2010 ja 2011. Sponsoriteks on Mahlkönig ja Nuova Simonelli.

Avaldus videona:

Espresso uba

Inimene läheb kohvikusse ja joob seal ühe espresso. See espresso maitseb talle tohutult. Huvi, millistest ubadest on too espresso valmistatud, viib ta barista juurde vastavat küsimust esitama. Vastuseks saab ta: espresso ubadest (või vahest lihtsalt mingi brändi nime, mis ei ütle iseenesest selle kohvi kohta mitte midagi).

Mis pagana asi see espresso uba siis on? Mingid spetsiaalsed oad? Ei. EI ole espresso oad mitte mingid spetsiaalsed kohvi oad. Need on täiesti tavalised kohvi oad, mis on röstitud (pruunustatud) tumedamaks, kui filter- või presskannu meetodiks mõeldud kohvi oad ja mis koosnevad erinevatest üksikpäritolu kohvidest.

Kujutage ette kui palju on maailmas erinevaid kohvi ube. Mida tähendab üldse “erinev kohvi uba”? See tähendab seda: üksikpäritolu kohv – kohivoad, mis on pärit ühest kindlast farmist / istandusest, nn. “singel estate coffee“.

Maailmas on üle 50 riigi, mis kasvatavad kohvi. Kohvi kasvatajateks on enamasti farmerid. Keskmine farmi suurus on 3-4 hektarit, sest enamus kohvi kasvatajatest on lihtsad talumehed, kes kasvatavad oma mangode, banaanide, ananasside ja muude viljade kõrval ka kohvi, et raha teenida. On olemas ka suurfarme, mille pindalad ulatuvad tuhandete hektariteni. Ainuüksi Kolumbias on ligi 500 000 farmi ja kui meil on üle 50 riigi, kes kasvatavad kohvi siis võib kasutada umbkaudset maatemaatilist rehkendust aimamaks kui palju on (võib-olla) maailmas kohvi istandusi…

Nüüd, kus me mõistame mõiste “üksikpäritolu kohvi” tähendust läheme espresso juurde.

Igal üksikpäritolu kohvil on oma kindel maitse profiil ehk maitse omadused. Iga üksikpäritolu kohv ei pruugi sobida espressoks ega espresso segusse. Üksikpäritolu kohvid, enamjaolt, ei võimalda valmistada tasakaalus maitseomadustega espressot (kuid see ei välista võimalust, et mõned üksikpäritolu kohvid sobivad suurepäraselt singel estate espressoks). See aga tähendab seda, et peame neid erinevaid kohvisid omavahel segama, selleks et tuleks soovitud tasakaalus maitsega kohv. Keskmiselt koosneb espresso segu 3-7 (8) erinevast kohvist. Maitse omaduste üle otsustab kohvi röstija, millist espressot ta soovib turul pakkuda. See tähendab seda, et iga espresso, mida me turult leida võime on täelikult erinev. Ja ilmselt kõik mõistavad seda.

Seega (ühe lausega), espresso uba on täiesti tavaline kohvi uba, mis on segu eripäritolu kohvidest ja mis on röstitud vähe tumedamaks kui filter- või presskannu meetoditeks mõeldud kohvid…

Cappuccino…

Tihti käime kohvikutes ja tellime endile kohvijoogiks Cappuccino. Ühes kohas saame ühesuguse Cappuccino teises kohas jälle teistsuguse. Vahest on Cappuccinol suur kuhi õhulist vahtu peal, nagu mägi, teistel kordadel on vaht kreemjas ning hulgalt tassi servani. Kolmandates kohtades tehakse vahu peale ilusaid lehekesi ja südameid. Mida asja? Milline neist on see originaalne, õige Cappuccino? Ja kas see ilus pilt, mida me vahel sellel piimajoogil kohtame, on kohustuslik Cappuccino osa või mitte?

Aga ma alustaks hoopiski mujalt, Cappuccino algusest, nii palju kui ma sellest tean:

Cappuccino nimetus tuleb Itaalias tegutsenud Caputsiinide mungaordu (kapuutsi) järgi. “Capuccino” tähendavat itaalia keeles kapuutsi. Sama oli eelnevalt mainitud mungaordu rüü pruun.

Algselt oligi Cappuccino kohvijook vahu kuhjaga, mis sageli kaunistati pealt kas kakao- või kaneeli puruga (mõlemad purud on pruunid!), mis mõjutasid, ilmselgelt, joogi maitset.

Jah, umbes selline nägi algselt Cappuccino välja.

Mida aeg edasi seda ilusamaks muutus Cappuccinode väljanägemine ning tänapäevaks on ta muutunud umbes selliseks:

Pealt sile, eriti peene vahu struktuuriga, kreemjas, soe, pehme kui udusulg, ilus. Selliseks on muutunud tänapäeval Cappuccino, ehk nn. “õige Cappuccino“. Nagu iga asi siin ilmas ajaga muutub nii on käharikust Cappuccinost saanud ka visuaalselt ahvatlev kohvijook. (Pildid cappuccinol pole küll kohustuslikud kuid inimesed “joovad”, “söövad” ka silmadega seega, oleks selline Cappuccino vähemalt kõrgklassi restoranides ja kohvikutes kohustuslik! Või arvab keegi teisiti?).

Kuid välimusest olulisem on selle joogi, espresso ja piima vahekorraline, maitsetasakaal.

Olgu, nüüd siis konkreetsemalt Cappuccino maitse ja olemuse juurde.

Cappuccinot valmistatakse 150-180 ml-sesse paksude seintega ette kuumutatud portselan tassi.

Cappuccino jook koosneb: (traditsiooniliselt) 1 espressost (~30 ml) ja vahustatud kuumast piimast, mis teeb u. 120-150ml piima ja vahtu. Vahu hulk peaks olema umbes 1,5-2 cm. Üldiselt on nii, et mida väiksem tass seda parem Cappuccino tuleb, ehk kohvi maitse on kõige paremini tunda ega ole piima poolt tahaplaanile tõrjutud. Mida suuremat tassi kasutame seda tahaplaanile hakkab espresso maitse jääma. (enamus kohtades Eestis pakutakse Cappuccinot 200 ml ja mahukamatest tassidest, mis tähendab, et piima maitse on liiga domineeriv)

Cappuccino on üks vähestest, kui mitte ainukesi, espresso baasil valmistud piimajookidest, millel on väga konkreetne maitse kontseptsioon.

Nimelt: oletame, et me teame (võib-olla me ei pea oletama) kuidas maitseb hea espresso ja me teame kuidas maitseb 65 kraadi juurde vahustatud piim. Espresso maitse on tasakalus (näieks shokoladine ja pähkline, magus ja mitte mingit mõrusust) ja piim on kreemjalt magus (piim muutub kuumenedes magusaks. piima on oma magususe tipus 65 kraadi juures ja pärast seda kukub magusus piimas dramaatiliselt kiiresti olematuks, näiteks: 70 kraadine piima maitseb juba nagu makaroni piima supp). Espresso hulk ja piima hulk Cappuccinona peab olema nõnda tasakaalus, et kumbki antud ainetest ei hakkaks domineerima ega teist tahaplaanile tõrjuma. See tähendab, et õigesti ja hästi valmistatud Cappuccinos peab espresso maitse olema selgelt tunda ja samas on see mahendatud, pehmendatud ja magustatud piima magususe ja kreemsusega. Paremal juhul ilmuvad tassis kakaosed toonid vahest mõruda shokoladi maitsed.

Millised on põhilised vead Cappuccino valmistamisel?

Espresso ei ole kuigi hästi valmistatud (see on eraldi teema);

Piim on liiga kuumaks aetud, magusus on sealt välja kõrvetatud ja joogis on ta kõrvetavalt kuum (või vastupidiselt pole piim liiga kuumaks tehtud), Ideaal piima kuumus on 65 kraadi;

Cappuccino tassid on enamasti liiga suured (õige suurus 150-180 ml), mis teevad sellest joogist pigem piima joogi, mitte Cappuccino;

Piimavaht pinnal on kas liiga paks või liiga õhuke ning reeglina liiga nn “vannivaht”;

Piima kogus on kas liiga suur või liiga väike, mis on seotud vahu hulgaga ja tassi suurusega…

Mis on Espresso?

Kõik teavad, et espresso on Itaaliast pärit kohvi valmistamise viis, on hirmus pisike kogus ja maru kange…

Aga mida veel Espresso on?

Kõige laiema mõistena käib espresso alla: kohvioa segu ( blend ), espressopõhiste jookide menüü, kohvi joogi valmistamise viis, teatud mõttes röstimise aste ehk tumedus (märkus: tegelikult pole olemas espresso rösti vaid see väljend on tinglikult kokkuleppeline), jahvatus (jahvatuse aste), piima vahustamine (piima vahustatakse peamiselt espressopõhiste jookide valmistamise eesmärgil), ja kindlasti kohvi jook ise kah.

Espresso (joogi) deffinitsioon võiks olla järgmine:

Espresso on kohvitõmmise (joogi) valmistamise meetod, kus tihedalt pressitud ja peenelt jahvatatud keskmiselt 9-12g-st (topelt espresso puhul 16-20gst) kohvipurust pressitakse 8-10 atmosfäärise (bar) surve all läbi 30+/-5ml (topelt espressso puhul 50-60ml) 90-95 kraadist kuuma vett 20-30 sekundi jooksul ettekuumutatud ja keskmiselt 60 ml-sesse paksust portselanist tassi.

Espresso joogis on vee ja kohvioast välja pressitud ainete vahekord umbes 88%-89% (vesi) /11%-12% (kohvi ained). Kui me võrdleme neid näitusid õigesti valmistatud filterkohvi näitajatega, mis on: 1-1,5% kohvi aineid ja 98,5-99% vett, siis mõistame, miks espresso maitseb nõnda kangelt.

Espresso peab olema serveeritud kohe pärast selle valmimist sest jook on joodav 1-2 minutit pärast selle valmis saamist! Alati serveeritagu espresso kõrvale, soovitavalt toa temperatuurilist, vett (piisab kuni 100ml-st) ja tavalist puru suhkrust (mitte tükksuhkurt, mis ei sula kohvis piisavalt kiiresti). Samas, espressot ei jooda 10 või 20 minutit nagu seda tihti tehakse tavalise (filterkohv, presskannukohv, jne) kohvi puhul, vaid kiiresti ja kohe pärast selle serveerimist.

Crema (vaht) espresso pinnal on väga olulise tähtsusega! Paluks seda mitte alahinnata!

Kõigepealt, mis on crema: crema on kohvi õlidest ja kohvi aroomidest koosnev mullide kogum, mille eesmärk on kaitsta selle all peituvat jooki õhu oksüdeeriva mõju eest.

Espresso ilma cremata pole espresso vaid lihtsalt mingi väga pisike ja kange kohv. Kui keegi serveerib teile espresso ilma vahuta siis võite seda julgelt mitte vastu võtta ja tagasi saata või õigusega selle eest mitte maksta (loomulikult peavad siin säilima eetilised piirid nagu: kui sa jood oma halva espresso ära siis sa ka maksad selle eest, kui sa ei taha selle halvasti valmistatud joogi eest maksta siis ära joo seda, sest kui seal pole vahtu peal siis see ka maitseb halvasti).

Mida tähendab vahu puudumine espressol? See on surnud kohvi (espresso) indikaator. Kui espressol puudub vaht, mis on aroomide kogum, siis see tähendab, et selles kohvis puuduvad vastavad aroomid, maitsed, jne. Enamasti võib selline kohv (espresso) maitseda: kõrbenuna, tühjana, mõruna, vesisena, kibedana. Ehk, mitte mingit shokoladilisust, magusust, pähklisust või muid maitseomadusi, mis on kohvis kui see on värskest kohvist ja õigesti valmistatud.

Mõningaid põhjusi, miks vahtu espressole ei teki või on see õhuke ja habras: liiga lühike kurnamise aeg (vee ja kohvi kokkupuute aeg), kohv on olnud pikemat aega ettejahvatatud ja see tõttu on aroomid ja maitsed kohvist lahtunud (espresso jahvatus kaotab 15 minuti jooksul 60% oma aromaatsusest!), espresso on valmistatud liiga vähesest kohvi kogusest, kohvi jahvatus on liiga jäme (liiga kiire kurnamise aeg).

Enamasti on kõik ülalmainitud põhjused kombineeritud kuid põhiline viga on ette jahvatatus (s.t. kohv on lahtunud ja “surnud”).

WBC 2008 kõigi võistlejate videod.

Kui sind huvitab, kuidas baristad võistlesid 2008 aasta WBC-l siis kliki siia ja leiad ennast sellisest kohast, kus on võimalik näha kõigi osalejate osalemisest täispikki vidoesid.

Head vaatamist!

Caffe Latte, Latte Macchiato, Caffe au Lait ja Latteccino…

Tihti olen kuulnud kuidas kohvikutes või ka mujal inimesed targutavad või lausa vaidlevad ühe ja teise kohvijoogi valmistamise meetodi üle. Olen kunagi seda ka ise teinud.

Tahan siia lahti seletada pealkirjas loetletud kohvijoogid.

Ma ise nimetan neid tinglikult neljaks õeks/vennaks, sest osaliselt on nad väga sarnased ja mis peamine, tekitavad inimestes kõige rohkem segadust.

Caffe Latte: (itaalia keeles: piima kohv, Caffe – kohv ja Latte – Piim). Seega, kui te Itaaliasse lähete ja soovite kohutavalt ühte Caffe Lattet siis ärge küsige seda eesti päraselt LATTE, sest siis saate ühe klaasi piima ning kohvi peate ise juurde fantaseerima. Mul endal on vahest selline tugev kiustaus just nii teha kui minult palutakse teha üks LATTE… kurat võtaks, ega ma lehm ei ole, et piima teen

Kuidas siis Caffe Lattet valmistatakse: Caffe Latte klaas, mille maht on 300ml + veel umbes 10 ml. Sinna klaasi valad vahustatud kuuma piima ja piimale kallad omakorda espresso šoti (30ml) peale. Kogu lugu.

Iseenesest pole vahet, kas klaasi kallata espresso enne või pärast piima. See ei muuda joogi maitset. Seega jook jääb samaks. Ainus vahe seisneb selles: kui me kallame espresso piimale peale on võimalik valmistada kihiline jook, mis teatud mõttes on silmale effektne. Teisel juhul, kus kallame espresso enne ja siis piima klaasi, seguneb espresso ja piim omavahel koheselt ja ei teki seda kihilisuse effekti, mis mõndade inimeste jaoks, arusaamatutel põhjustel, on peaaegu et eluolulise tähtsusega, et jook vääriks Caffe Latte nime. Nende inimeste loogika alusel võiksime väita, et 98% Eesti kohvikutest ja restoranidest ei serveeri Cappuccinot vaid mingit jama ja seda ainuüksi seetõttu et PÄRIS Cappuccinol peab olema ilus pilt peal (roseta, süda, õun jne…). Kas selline rumal väide kõlab mõistlikult. Minu arust mitte. Kuid väitega, et kihilisus Caffe Lattes on silmale ilus ja ainus põhjus, miks seda kihilisust teha on silmailu, siis sellega olen ma päri, sest inimesed joovad ja söövad ka silmadega.

Latte Macchiato: (itaalia keeles: märgustatud piim, Latte – piim ja Macchiato – märk, märgistus). Kui me meenutame, milline näeb välja Caffe Latte pind, siis avastame, et valge piima vahu peal on espresso plekike (märgike)…??!!??!!:..??!?????… Seep see on, täpselt sama jook, ainult et teine nimi. Miks? Saksa keelt kõnelevates riikited nimetatakse Caffe Lattet Latte Macchiatoks. Miks? Pole mul õrna aimugi. Aga võib-olla selle pärast, et eristuda . Pidage aga silmas seda, et Caffe Latte võib põhimõtteliselt olla valmistatud üks kõik kumba pidi (piim + kohv või kohv + piim), siis Latte Macchiato võib olla valmistatud ainult ühte pidi (piima + kohv) ja seda selle plekikese tõttu, mis piima vahule peab jääma.

Caffe au Lait: (prantsuse keeles kohv piimaga). Traditsiooniliselt: Kannu kohv ja lihtsalt kuum piim kumbagi 50%. Kohv peab olema tumedalt röstitud (tumedam kui espresso) ja valmistatud, kas siis lihtsalt kannukohvina või presskannuns. Me mäletame mõnest eelnevats artiklist, et liiga tumedaks rästitud kohv on maitsetest ja aroomidest tühi ning ainus, mis sinna jäänud on on kõrbe maitse ja mõrusus. 50% piima selles joogis ei ole niisama juhuslik kokkusattumus. Me tahame seda ebameeldivat kõrbekat ja mõrut peita, seega me ei koonerda piimaga. Kui see piim oleks külm siis kohvijook jäks samuti külmaks. See ongi põhjus, miks piima soendatakse. Tassi kuju, milles seda jooki tavaliselt serveeritakse on kausjas ja küllaltki suur, kuid mitte segi ajada kausiga! Kuid üldiselt võib kasutada fantaasiat. Oluline on piima ja kohvi vahekord (50%/50%).

Latteccino: (Caffe Latte ja Cappuccino kombineerituna). Uskuge mind, väga paljud Baristad on valmistanud palju palju Latteccinosid ilma nende endi teadmata ja väga paljud inimesed on joonud seda, jälle, ilma seda teadmata. Milles siis joogi vahe seisneb eelnevalt käsitletutest (silmaspidades kahte esimest jooki)? Vahu hulgas.

Caffe Latte klaasi maht on 300+kuni 10 ml. Caffe Lattel võiks ideaalis vahtu olla umbes 50ml, mis teeb umbes 2 cm jagu klaasi servast. Kui paljud mäletavad joomas Caffe Lattet, milles on vahtu, visuaalselt hinnates, pea et pool klaasist?

Tähelepanu: klaasid on enamasti koonusekujuliselt ülesse poole laienevad, mis tähendab, et visuaalselt pool klaasi pole sugugi tegelikult pool mahuliselt. Klaasi ülemised 5 cm mahutab 50% kogu klaasi mahust ehk 150 ml. Ja see pole sugugi visuaalselt pool.

Latteccino on kohvijook, mida on valmistatud Caffe Lattena aga millel on peale valmistatud rohkem piimavahtu kui seda on Caffe Lattel. Piimavahtu Latteccinol on umbkaudu 5-6 cm. Piimavahu hulga võrra on klaasis vähem piima. Mida vähem piima sama kohvi hulga suhtes, seda tugevamini tuleb kohvi maitse läbi piima esile. Ehk, joogi maitse meenutab pigem Cappuccinot kui Caffe Lattet.

Seega Kui soovite Cappuccinot aga samas tahate palju palju piimavahti siis tellige Latteccino. Muuseas, see jook ja nimetus leiutati Ameerikas (USA).

Piltidel: kõige vasakpoolseim pilt kujutab endast Latteccinot (kes tunnevad nüüd ära selles oma lemmik “Caffe Latte“?) ; keskmine Caffe Lattet ja kõige parempoolne pilt on Latte Machiato pealtvaade, mille külgvaade on keskmine pilt (Caffe Latte ja Latte Macchiato jagavad sama pilti ) .

Tume röst vs. hele röst…

Miks mõned kohvid on röstitud tumedaks ja miks teised kohvid on röstitud heledaks? Mis on nende kohvide maitse vahe, ning millal eelistada millist rösti?

Tumeduse heleduse põhimõte on järgmine: mida heledam röst seda hapukam kohv ja mida tumedam röst seda mõrudamalt maitseb kohv. Magusus tõuseb kohvi tumenedes teatud piirini ja seejärel kaob külllatki äkitselt ning kiiresti.

Filtermasinaga, presskannuga, tavalise kannuga, lusikaga kohvipuru tassi ja vesi peale, need on meetodid, kus on alati soovitav kasutada heleda röstiga kohvi kuna siis on kohvi oma maitse korralikult tunda. Kui me valmistame eelnevalt loetud meetoditega tumedaks röstitud kohvi siis, põhimõtteliselt ainus mida me tunneme on mõrusus ja kõrbenud maitse.

Aga miks siis üldse röstitakse kohvi tumedaks? Espresso jaoks.

Espresso valmistamise meetod vajab tumedaks röstitud kohvi selleks, et maitsed espressos oleksid tasakaalus. kui me valmistame espresso heledaks röstitud kohvist siis espresso jook hakkab maitsema kohutavalt hapult. Nüüd, selleks et espresso ei maitseks nii kohutavalt hapult röstitaksegi kohv tumedamaks, mis tähendab hapususe vähenemist kohvis ja magususe tõusmist. Muidugi, kui me röstime espresso jaoks mõeldud kohvi liiga tumedaks siis ega sellest magususest midagi alles jää. Jääb vaid kõrbenud sütt meenutav maitse.

Kui me jälgime, millised kohvid on enamasti tumedaks röstitud, siis me leiame oma nimekirjas ülekaalukalt espresso nime. Espresso kohvi valmistamise meetod vajab tumedat rösti, selleks et kohvi maitsed oleksid selles joogis tasakaalus. Kui tekib küsimus, mis on espresso valmistamise meetod siis: “Espresso valmistamise meetod on selline, kus 30ml vett surutakse 8-10bar survega läbi peenelt jahvatatud ja kompaktselt kokku surutud kohvi 20-30 sekundi jooksul”. Ok, see pole terve deffinitsioon aga ma arvan, et piisav mõistmaks meetodi põhimõtet ennast.

Kust ma tean, et kohvi oad pole liiga tumedaks röstitud? Visuaalselt vaatlen

Enamus espressosid on röstitud peaaegu et piirini, kus magusus hakkab kaduma. Seega pole veel liiga tumedad.

Teine nimetus, mis teie tumeda röstiga kohvi nimekirjas silma hakkab on nn. French Roast ehk prantsuse röst… Mis loom see selline on?

See ongi selline väga tume röst enamasti tumedam kui espresso, ehk: kohvi maitseb nagu süsi ja vesi kombineerituna ja selle pärast lisavadki prantslased oma Cafe au Lait-sse 50% piima, et maitse selline süsi ei oleks ja kuum on see piim seetõttu, et kohv ikka kuum oleks.

Hele röst toob igale kohvile omased maitsed kõige paremini esile ja see ongi põhjus, miks enamus tava-kohvi, meie mõistes, on heledalt röstitud.

Pildil: kaks kõige vasakpoolsemat oa rida on heledad ja mõeldud tavakohvi valmistamiseks (loe: filter, presskann);  keskmine rida on natuke liiga tume tavakohvi jaoks, kuid espresso jaoks liiga hele, sellest espressot valmistades hakkab esp. maitsema toorelt (pole valmis ); vasakult neljas rida on keskmine espresso tumedus; kõige parempoolne rida on nn. prantsuse röst, mis on silmaga märgatavalt tumedam kui espresso oma (siin pildil pole erinevus vast nii teravalt märgatav).

Küsimuste esinemisel täitke palun kommentaaride all olevad lahtrid.

Caffe Americano, mis see tegelikult on?

Suur osa kohvikutest ja restoranidest Eestis pakub tavalise kohvi pähe Caffe Americano nimelist jooki. Ja selle sissekande mõte ongi rahvast natuke valgustada, mis jook see tegelikult on.

Põhimõtteliselt on see jook espresso, mis on ohtra kuuma veega lahjendatud. Täpsemalt: Espresso lastakse kohvitassi põhja ning kuum vesi kallatakse sellele peale. Mõned võivad vaielda ja ütelda, et vesi tuleb esimesena tassi kallata ja espresso sellele peale. Sellise väite ainuke argument on see, et sellisel juhul jäeb kohvile ilusam ja ühtlasem vahu kiht. jah tõsi ta on, kuid kui palju ilusam see vahu kiht sinna tuleb? ilmselt mitte väga märkimisväerselt. Vahet tegelikult pole kumba pidi seda jooki valmistada, sest maitse ja olemus jääb nagunii samaks ning sellel vahul pole mitte ühtegi praktilist väärtust isegi mitte õiget eesteetilist väärtust.

Caffe Americano oli itaallaste poolt hellitavalt pilkav nimetus kohvile kui “ameeriklaste kohv”.

Kuidas see tekkis:

On teine maailmasõda ja Euroopas on omajagu Ameerika rahvusest sõdureid vana maailma natside võimu alt vabastamas. Tahes tahtmata satub neid uue maailma sõdurpoisse ka Itaaliasse.

Kuidas juuakse Ameerika Ühendriikides kohvi? Filter meetodil valmistatuna ehk pika kohvina.

Kuidas aga juuakse kohvi Itaalias? Espressona.

Nii, nüüd kujutage ette seda Ameerika sõdurit, kes läheb Itaalias mõnda kohvikusse ja palub endale tassi kohvi, mida ta saab ? Ta saab, tillukese tassi, mis on, peale kauba, pool tühi ning hirmus kange võrreldes, temale, harjumuspärase kohviga. Mida ta sellise asjaolu peale palub teenindajal teha? Lahjendada seda, temale tökatina tunduvat, kohvi veega ehk: lasb espresso lasta suuremasse (meie mõistes tavalise) kohvitassi ja palub sellele tavalist kuuma vett peale kallata, nõnda lahjendades espresso temale joogikõlblikumaks kohvijoogiks. Ja nii hakkasid itaallased seda jooki nimetama ameeriklaste kohviks ehk Caffe Americano.

Kui me süübime sellesse sündmusesse (Caffe Americano tekkimis tekke põhjusesse) natuke sotsioloogilise nurga alt siis, ma julgen väita, et Caffe Americano oli ajutiselt leiutatud kohvijook, mis aitas teatud grupil inimestel rahuldada kohvitarbimise vajadus võimalikult nede harjumuspärasel moel keskonnas, kus seda tehti (neile) väga mitte harjumuspäraselt.

Aga nagu me teame, iga ajutine asi on alati jääv. Nii on jäänud ka Itaalias ameerika stiilis kohv, mis esindab nn. meie mõistes tavalist kohvi. Kuid, mis seda ei ole ega kunagi saa selleks. Miks? Selllepärast, et espresso põhjal valmistatud Caffe Americano on valmistatud tumedalt röstitd kohviubadest. Tumedaks röstid kohviubades puuduvad sellised maitseomadused, mida peetakse oluliseks heakvaliteedilise tavakohvi ubades (edasi loe: “Tume vs. hele röst” artiklit).

Kui me maitseme kõrvuti Caffe Americanot ja filter meetodil valmistatud kohvi siis: Americano maitseb pigem kõrbenu ja mõruna, kus juures filterkohv maitseb elavana ning tal on olemas kohvile kohased selged maitsed.