Tihti käime kohvikutes ja tellime endile kohvijoogiks Cappuccino. Ühes kohas saame ühesuguse Cappuccino teises kohas jälle teistsuguse. Vahest on Cappuccinol suur kuhi õhulist vahtu peal, nagu mägi, teistel kordadel on vaht kreemjas ning hulgalt tassi servani. Kolmandates kohtades tehakse vahu peale ilusaid lehekesi ja südameid. Mida asja? Milline neist on see originaalne, õige Cappuccino? Ja kas see ilus pilt, mida me vahel sellel piimajoogil kohtame, on kohustuslik Cappuccino osa või mitte?
Aga ma alustaks hoopiski mujalt, Cappuccino algusest, nii palju kui ma sellest tean:
Cappuccino nimetus tuleb Itaalias tegutsenud Caputsiinide mungaordu (kapuutsi) järgi. “Capuccino” tähendavat itaalia keeles kapuutsi. Sama oli eelnevalt mainitud mungaordu rüü pruun.
Algselt oligi Cappuccino kohvijook vahu kuhjaga, mis sageli kaunistati pealt kas kakao- või kaneeli puruga (mõlemad purud on pruunid!), mis mõjutasid, ilmselgelt, joogi maitset.
Jah, umbes selline nägi algselt Cappuccino välja.
Mida aeg edasi seda ilusamaks muutus Cappuccinode väljanägemine ning tänapäevaks on ta muutunud umbes selliseks:
Pealt sile, eriti peene vahu struktuuriga, kreemjas, soe, pehme kui udusulg, ilus. Selliseks on muutunud tänapäeval Cappuccino, ehk nn. “õige Cappuccino“. Nagu iga asi siin ilmas ajaga muutub nii on käharikust Cappuccinost saanud ka visuaalselt ahvatlev kohvijook. (Pildid cappuccinol pole küll kohustuslikud kuid inimesed “joovad”, “söövad” ka silmadega seega, oleks selline Cappuccino vähemalt kõrgklassi restoranides ja kohvikutes kohustuslik! Või arvab keegi teisiti?).
Kuid välimusest olulisem on selle joogi, espresso ja piima vahekorraline, maitsetasakaal.
Olgu, nüüd siis konkreetsemalt Cappuccino maitse ja olemuse juurde.
Cappuccinot valmistatakse 150-180 ml-sesse paksude seintega ette kuumutatud portselan tassi.
Cappuccino jook koosneb: (traditsiooniliselt) 1 espressost (~30 ml) ja vahustatud kuumast piimast, mis teeb u. 120-150ml piima ja vahtu. Vahu hulk peaks olema umbes 1,5-2 cm. Üldiselt on nii, et mida väiksem tass seda parem Cappuccino tuleb, ehk kohvi maitse on kõige paremini tunda ega ole piima poolt tahaplaanile tõrjutud. Mida suuremat tassi kasutame seda tahaplaanile hakkab espresso maitse jääma. (enamus kohtades Eestis pakutakse Cappuccinot 200 ml ja mahukamatest tassidest, mis tähendab, et piima maitse on liiga domineeriv)
Cappuccino on üks vähestest, kui mitte ainukesi, espresso baasil valmistud piimajookidest, millel on väga konkreetne maitse kontseptsioon.
Nimelt: oletame, et me teame (võib-olla me ei pea oletama) kuidas maitseb hea espresso ja me teame kuidas maitseb 65 kraadi juurde vahustatud piim. Espresso maitse on tasakalus (näieks shokoladine ja pähkline, magus ja mitte mingit mõrusust) ja piim on kreemjalt magus (piim muutub kuumenedes magusaks. piima on oma magususe tipus 65 kraadi juures ja pärast seda kukub magusus piimas dramaatiliselt kiiresti olematuks, näiteks: 70 kraadine piima maitseb juba nagu makaroni piima supp). Espresso hulk ja piima hulk Cappuccinona peab olema nõnda tasakaalus, et kumbki antud ainetest ei hakkaks domineerima ega teist tahaplaanile tõrjuma. See tähendab, et õigesti ja hästi valmistatud Cappuccinos peab espresso maitse olema selgelt tunda ja samas on see mahendatud, pehmendatud ja magustatud piima magususe ja kreemsusega. Paremal juhul ilmuvad tassis kakaosed toonid vahest mõruda shokoladi maitsed.
Millised on põhilised vead Cappuccino valmistamisel?
Espresso ei ole kuigi hästi valmistatud (see on eraldi teema);
Piim on liiga kuumaks aetud, magusus on sealt välja kõrvetatud ja joogis on ta kõrvetavalt kuum (või vastupidiselt pole piim liiga kuumaks tehtud), Ideaal piima kuumus on 65 kraadi;
Cappuccino tassid on enamasti liiga suured (õige suurus 150-180 ml), mis teevad sellest joogist pigem piima joogi, mitte Cappuccino;
Piimavaht pinnal on kas liiga paks või liiga õhuke ning reeglina liiga nn “vannivaht”;
Piima kogus on kas liiga suur või liiga väike, mis on seotud vahu hulgaga ja tassi suurusega…
