Mis on Espresso?

Kõik teavad, et espresso on Itaaliast pärit kohvi valmistamise viis, on hirmus pisike kogus ja maru kange…

Aga mida veel Espresso on?

Kõige laiema mõistena käib espresso alla: kohvioa segu ( blend ), espressopõhiste jookide menüü, kohvi joogi valmistamise viis, teatud mõttes röstimise aste ehk tumedus (märkus: tegelikult pole olemas espresso rösti vaid see väljend on tinglikult kokkuleppeline), jahvatus (jahvatuse aste), piima vahustamine (piima vahustatakse peamiselt espressopõhiste jookide valmistamise eesmärgil), ja kindlasti kohvi jook ise kah.

Espresso (joogi) deffinitsioon võiks olla järgmine:

Espresso on kohvitõmmise (joogi) valmistamise meetod, kus tihedalt pressitud ja peenelt jahvatatud keskmiselt 9-12g-st (topelt espresso puhul 16-20gst) kohvipurust pressitakse 8-10 atmosfäärise (bar) surve all läbi 30+/-5ml (topelt espressso puhul 50-60ml) 90-95 kraadist kuuma vett 20-30 sekundi jooksul ettekuumutatud ja keskmiselt 60 ml-sesse paksust portselanist tassi.

Espresso joogis on vee ja kohvioast välja pressitud ainete vahekord umbes 88%-89% (vesi) /11%-12% (kohvi ained). Kui me võrdleme neid näitusid õigesti valmistatud filterkohvi näitajatega, mis on: 1-1,5% kohvi aineid ja 98,5-99% vett, siis mõistame, miks espresso maitseb nõnda kangelt.

Espresso peab olema serveeritud kohe pärast selle valmimist sest jook on joodav 1-2 minutit pärast selle valmis saamist! Alati serveeritagu espresso kõrvale, soovitavalt toa temperatuurilist, vett (piisab kuni 100ml-st) ja tavalist puru suhkrust (mitte tükksuhkurt, mis ei sula kohvis piisavalt kiiresti). Samas, espressot ei jooda 10 või 20 minutit nagu seda tihti tehakse tavalise (filterkohv, presskannukohv, jne) kohvi puhul, vaid kiiresti ja kohe pärast selle serveerimist.

Crema (vaht) espresso pinnal on väga olulise tähtsusega! Paluks seda mitte alahinnata!

Kõigepealt, mis on crema: crema on kohvi õlidest ja kohvi aroomidest koosnev mullide kogum, mille eesmärk on kaitsta selle all peituvat jooki õhu oksüdeeriva mõju eest.

Espresso ilma cremata pole espresso vaid lihtsalt mingi väga pisike ja kange kohv. Kui keegi serveerib teile espresso ilma vahuta siis võite seda julgelt mitte vastu võtta ja tagasi saata või õigusega selle eest mitte maksta (loomulikult peavad siin säilima eetilised piirid nagu: kui sa jood oma halva espresso ära siis sa ka maksad selle eest, kui sa ei taha selle halvasti valmistatud joogi eest maksta siis ära joo seda, sest kui seal pole vahtu peal siis see ka maitseb halvasti).

Mida tähendab vahu puudumine espressol? See on surnud kohvi (espresso) indikaator. Kui espressol puudub vaht, mis on aroomide kogum, siis see tähendab, et selles kohvis puuduvad vastavad aroomid, maitsed, jne. Enamasti võib selline kohv (espresso) maitseda: kõrbenuna, tühjana, mõruna, vesisena, kibedana. Ehk, mitte mingit shokoladilisust, magusust, pähklisust või muid maitseomadusi, mis on kohvis kui see on värskest kohvist ja õigesti valmistatud.

Mõningaid põhjusi, miks vahtu espressole ei teki või on see õhuke ja habras: liiga lühike kurnamise aeg (vee ja kohvi kokkupuute aeg), kohv on olnud pikemat aega ettejahvatatud ja see tõttu on aroomid ja maitsed kohvist lahtunud (espresso jahvatus kaotab 15 minuti jooksul 60% oma aromaatsusest!), espresso on valmistatud liiga vähesest kohvi kogusest, kohvi jahvatus on liiga jäme (liiga kiire kurnamise aeg).

Enamasti on kõik ülalmainitud põhjused kombineeritud kuid põhiline viga on ette jahvatatus (s.t. kohv on lahtunud ja “surnud”).

WBC 2008 kõigi võistlejate videod.

Kui sind huvitab, kuidas baristad võistlesid 2008 aasta WBC-l siis kliki siia ja leiad ennast sellisest kohast, kus on võimalik näha kõigi osalejate osalemisest täispikki vidoesid.

Head vaatamist!

Caffe Latte, Latte Macchiato, Caffe au Lait ja Latteccino…

Tihti olen kuulnud kuidas kohvikutes või ka mujal inimesed targutavad või lausa vaidlevad ühe ja teise kohvijoogi valmistamise meetodi üle. Olen kunagi seda ka ise teinud.

Tahan siia lahti seletada pealkirjas loetletud kohvijoogid.

Ma ise nimetan neid tinglikult neljaks õeks/vennaks, sest osaliselt on nad väga sarnased ja mis peamine, tekitavad inimestes kõige rohkem segadust.

Caffe Latte: (itaalia keeles: piima kohv, Caffe – kohv ja Latte – Piim). Seega, kui te Itaaliasse lähete ja soovite kohutavalt ühte Caffe Lattet siis ärge küsige seda eesti päraselt LATTE, sest siis saate ühe klaasi piima ning kohvi peate ise juurde fantaseerima. Mul endal on vahest selline tugev kiustaus just nii teha kui minult palutakse teha üks LATTE… kurat võtaks, ega ma lehm ei ole, et piima teen

Kuidas siis Caffe Lattet valmistatakse: Caffe Latte klaas, mille maht on 300ml + veel umbes 10 ml. Sinna klaasi valad vahustatud kuuma piima ja piimale kallad omakorda espresso šoti (30ml) peale. Kogu lugu.

Iseenesest pole vahet, kas klaasi kallata espresso enne või pärast piima. See ei muuda joogi maitset. Seega jook jääb samaks. Ainus vahe seisneb selles: kui me kallame espresso piimale peale on võimalik valmistada kihiline jook, mis teatud mõttes on silmale effektne. Teisel juhul, kus kallame espresso enne ja siis piima klaasi, seguneb espresso ja piim omavahel koheselt ja ei teki seda kihilisuse effekti, mis mõndade inimeste jaoks, arusaamatutel põhjustel, on peaaegu et eluolulise tähtsusega, et jook vääriks Caffe Latte nime. Nende inimeste loogika alusel võiksime väita, et 98% Eesti kohvikutest ja restoranidest ei serveeri Cappuccinot vaid mingit jama ja seda ainuüksi seetõttu et PÄRIS Cappuccinol peab olema ilus pilt peal (roseta, süda, õun jne…). Kas selline rumal väide kõlab mõistlikult. Minu arust mitte. Kuid väitega, et kihilisus Caffe Lattes on silmale ilus ja ainus põhjus, miks seda kihilisust teha on silmailu, siis sellega olen ma päri, sest inimesed joovad ja söövad ka silmadega.

Latte Macchiato: (itaalia keeles: märgustatud piim, Latte – piim ja Macchiato – märk, märgistus). Kui me meenutame, milline näeb välja Caffe Latte pind, siis avastame, et valge piima vahu peal on espresso plekike (märgike)…??!!??!!:..??!?????… Seep see on, täpselt sama jook, ainult et teine nimi. Miks? Saksa keelt kõnelevates riikited nimetatakse Caffe Lattet Latte Macchiatoks. Miks? Pole mul õrna aimugi. Aga võib-olla selle pärast, et eristuda . Pidage aga silmas seda, et Caffe Latte võib põhimõtteliselt olla valmistatud üks kõik kumba pidi (piim + kohv või kohv + piim), siis Latte Macchiato võib olla valmistatud ainult ühte pidi (piima + kohv) ja seda selle plekikese tõttu, mis piima vahule peab jääma.

Caffe au Lait: (prantsuse keeles kohv piimaga). Traditsiooniliselt: Kannu kohv ja lihtsalt kuum piim kumbagi 50%. Kohv peab olema tumedalt röstitud (tumedam kui espresso) ja valmistatud, kas siis lihtsalt kannukohvina või presskannuns. Me mäletame mõnest eelnevats artiklist, et liiga tumedaks rästitud kohv on maitsetest ja aroomidest tühi ning ainus, mis sinna jäänud on on kõrbe maitse ja mõrusus. 50% piima selles joogis ei ole niisama juhuslik kokkusattumus. Me tahame seda ebameeldivat kõrbekat ja mõrut peita, seega me ei koonerda piimaga. Kui see piim oleks külm siis kohvijook jäks samuti külmaks. See ongi põhjus, miks piima soendatakse. Tassi kuju, milles seda jooki tavaliselt serveeritakse on kausjas ja küllaltki suur, kuid mitte segi ajada kausiga! Kuid üldiselt võib kasutada fantaasiat. Oluline on piima ja kohvi vahekord (50%/50%).

Latteccino: (Caffe Latte ja Cappuccino kombineerituna). Uskuge mind, väga paljud Baristad on valmistanud palju palju Latteccinosid ilma nende endi teadmata ja väga paljud inimesed on joonud seda, jälle, ilma seda teadmata. Milles siis joogi vahe seisneb eelnevalt käsitletutest (silmaspidades kahte esimest jooki)? Vahu hulgas.

Caffe Latte klaasi maht on 300+kuni 10 ml. Caffe Lattel võiks ideaalis vahtu olla umbes 50ml, mis teeb umbes 2 cm jagu klaasi servast. Kui paljud mäletavad joomas Caffe Lattet, milles on vahtu, visuaalselt hinnates, pea et pool klaasist?

Tähelepanu: klaasid on enamasti koonusekujuliselt ülesse poole laienevad, mis tähendab, et visuaalselt pool klaasi pole sugugi tegelikult pool mahuliselt. Klaasi ülemised 5 cm mahutab 50% kogu klaasi mahust ehk 150 ml. Ja see pole sugugi visuaalselt pool.

Latteccino on kohvijook, mida on valmistatud Caffe Lattena aga millel on peale valmistatud rohkem piimavahtu kui seda on Caffe Lattel. Piimavahtu Latteccinol on umbkaudu 5-6 cm. Piimavahu hulga võrra on klaasis vähem piima. Mida vähem piima sama kohvi hulga suhtes, seda tugevamini tuleb kohvi maitse läbi piima esile. Ehk, joogi maitse meenutab pigem Cappuccinot kui Caffe Lattet.

Seega Kui soovite Cappuccinot aga samas tahate palju palju piimavahti siis tellige Latteccino. Muuseas, see jook ja nimetus leiutati Ameerikas (USA).

Piltidel: kõige vasakpoolseim pilt kujutab endast Latteccinot (kes tunnevad nüüd ära selles oma lemmik “Caffe Latte“?) ; keskmine Caffe Lattet ja kõige parempoolne pilt on Latte Machiato pealtvaade, mille külgvaade on keskmine pilt (Caffe Latte ja Latte Macchiato jagavad sama pilti ) .

Tume röst vs. hele röst…

Miks mõned kohvid on röstitud tumedaks ja miks teised kohvid on röstitud heledaks? Mis on nende kohvide maitse vahe, ning millal eelistada millist rösti?

Tumeduse heleduse põhimõte on järgmine: mida heledam röst seda hapukam kohv ja mida tumedam röst seda mõrudamalt maitseb kohv. Magusus tõuseb kohvi tumenedes teatud piirini ja seejärel kaob külllatki äkitselt ning kiiresti.

Filtermasinaga, presskannuga, tavalise kannuga, lusikaga kohvipuru tassi ja vesi peale, need on meetodid, kus on alati soovitav kasutada heleda röstiga kohvi kuna siis on kohvi oma maitse korralikult tunda. Kui me valmistame eelnevalt loetud meetoditega tumedaks röstitud kohvi siis, põhimõtteliselt ainus mida me tunneme on mõrusus ja kõrbenud maitse.

Aga miks siis üldse röstitakse kohvi tumedaks? Espresso jaoks.

Espresso valmistamise meetod vajab tumedaks röstitud kohvi selleks, et maitsed espressos oleksid tasakaalus. kui me valmistame espresso heledaks röstitud kohvist siis espresso jook hakkab maitsema kohutavalt hapult. Nüüd, selleks et espresso ei maitseks nii kohutavalt hapult röstitaksegi kohv tumedamaks, mis tähendab hapususe vähenemist kohvis ja magususe tõusmist. Muidugi, kui me röstime espresso jaoks mõeldud kohvi liiga tumedaks siis ega sellest magususest midagi alles jää. Jääb vaid kõrbenud sütt meenutav maitse.

Kui me jälgime, millised kohvid on enamasti tumedaks röstitud, siis me leiame oma nimekirjas ülekaalukalt espresso nime. Espresso kohvi valmistamise meetod vajab tumedat rösti, selleks et kohvi maitsed oleksid selles joogis tasakaalus. Kui tekib küsimus, mis on espresso valmistamise meetod siis: “Espresso valmistamise meetod on selline, kus 30ml vett surutakse 8-10bar survega läbi peenelt jahvatatud ja kompaktselt kokku surutud kohvi 20-30 sekundi jooksul”. Ok, see pole terve deffinitsioon aga ma arvan, et piisav mõistmaks meetodi põhimõtet ennast.

Kust ma tean, et kohvi oad pole liiga tumedaks röstitud? Visuaalselt vaatlen

Enamus espressosid on röstitud peaaegu et piirini, kus magusus hakkab kaduma. Seega pole veel liiga tumedad.

Teine nimetus, mis teie tumeda röstiga kohvi nimekirjas silma hakkab on nn. French Roast ehk prantsuse röst… Mis loom see selline on?

See ongi selline väga tume röst enamasti tumedam kui espresso, ehk: kohvi maitseb nagu süsi ja vesi kombineerituna ja selle pärast lisavadki prantslased oma Cafe au Lait-sse 50% piima, et maitse selline süsi ei oleks ja kuum on see piim seetõttu, et kohv ikka kuum oleks.

Hele röst toob igale kohvile omased maitsed kõige paremini esile ja see ongi põhjus, miks enamus tava-kohvi, meie mõistes, on heledalt röstitud.

Pildil: kaks kõige vasakpoolsemat oa rida on heledad ja mõeldud tavakohvi valmistamiseks (loe: filter, presskann);  keskmine rida on natuke liiga tume tavakohvi jaoks, kuid espresso jaoks liiga hele, sellest espressot valmistades hakkab esp. maitsema toorelt (pole valmis ); vasakult neljas rida on keskmine espresso tumedus; kõige parempoolne rida on nn. prantsuse röst, mis on silmaga märgatavalt tumedam kui espresso oma (siin pildil pole erinevus vast nii teravalt märgatav).

Küsimuste esinemisel täitke palun kommentaaride all olevad lahtrid.

Caffe Americano, mis see tegelikult on?

Suur osa kohvikutest ja restoranidest Eestis pakub tavalise kohvi pähe Caffe Americano nimelist jooki. Ja selle sissekande mõte ongi rahvast natuke valgustada, mis jook see tegelikult on.

Põhimõtteliselt on see jook espresso, mis on ohtra kuuma veega lahjendatud. Täpsemalt: Espresso lastakse kohvitassi põhja ning kuum vesi kallatakse sellele peale. Mõned võivad vaielda ja ütelda, et vesi tuleb esimesena tassi kallata ja espresso sellele peale. Sellise väite ainuke argument on see, et sellisel juhul jäeb kohvile ilusam ja ühtlasem vahu kiht. jah tõsi ta on, kuid kui palju ilusam see vahu kiht sinna tuleb? ilmselt mitte väga märkimisväerselt. Vahet tegelikult pole kumba pidi seda jooki valmistada, sest maitse ja olemus jääb nagunii samaks ning sellel vahul pole mitte ühtegi praktilist väärtust isegi mitte õiget eesteetilist väärtust.

Caffe Americano oli itaallaste poolt hellitavalt pilkav nimetus kohvile kui “ameeriklaste kohv”.

Kuidas see tekkis:

On teine maailmasõda ja Euroopas on omajagu Ameerika rahvusest sõdureid vana maailma natside võimu alt vabastamas. Tahes tahtmata satub neid uue maailma sõdurpoisse ka Itaaliasse.

Kuidas juuakse Ameerika Ühendriikides kohvi? Filter meetodil valmistatuna ehk pika kohvina.

Kuidas aga juuakse kohvi Itaalias? Espressona.

Nii, nüüd kujutage ette seda Ameerika sõdurit, kes läheb Itaalias mõnda kohvikusse ja palub endale tassi kohvi, mida ta saab ? Ta saab, tillukese tassi, mis on, peale kauba, pool tühi ning hirmus kange võrreldes, temale, harjumuspärase kohviga. Mida ta sellise asjaolu peale palub teenindajal teha? Lahjendada seda, temale tökatina tunduvat, kohvi veega ehk: lasb espresso lasta suuremasse (meie mõistes tavalise) kohvitassi ja palub sellele tavalist kuuma vett peale kallata, nõnda lahjendades espresso temale joogikõlblikumaks kohvijoogiks. Ja nii hakkasid itaallased seda jooki nimetama ameeriklaste kohviks ehk Caffe Americano.

Kui me süübime sellesse sündmusesse (Caffe Americano tekkimis tekke põhjusesse) natuke sotsioloogilise nurga alt siis, ma julgen väita, et Caffe Americano oli ajutiselt leiutatud kohvijook, mis aitas teatud grupil inimestel rahuldada kohvitarbimise vajadus võimalikult nede harjumuspärasel moel keskonnas, kus seda tehti (neile) väga mitte harjumuspäraselt.

Aga nagu me teame, iga ajutine asi on alati jääv. Nii on jäänud ka Itaalias ameerika stiilis kohv, mis esindab nn. meie mõistes tavalist kohvi. Kuid, mis seda ei ole ega kunagi saa selleks. Miks? Selllepärast, et espresso põhjal valmistatud Caffe Americano on valmistatud tumedalt röstitd kohviubadest. Tumedaks röstid kohviubades puuduvad sellised maitseomadused, mida peetakse oluliseks heakvaliteedilise tavakohvi ubades (edasi loe: “Tume vs. hele röst” artiklit).

Kui me maitseme kõrvuti Caffe Americanot ja filter meetodil valmistatud kohvi siis: Americano maitseb pigem kõrbenu ja mõruna, kus juures filterkohv maitseb elavana ning tal on olemas kohvile kohased selged maitsed.

Caffe creme vs filter kohv???

Sai üle pika aja puhkusel käidud, kohvist puhatud ja taas kohvi jooma hakatud. Käisin erinevates kohvikutes, kus tahtsin maiustada hea koogi kõrval ka head tavalist kohvi, aga paraku viimast ma ei saanud mitte kusagilt. Igal pool pakuti nn. masina kohvi (kas see ongi tänapäeva tavaline kohv?), mis EI OLE tavaline kohv, vaid on valmistatud espresso ubadest. Vahest ma mõtlen, mis on inimestel viga , et nad kummmardavad masinakohvi ehk kohvi jooki, mida me tunneme Caffe Creme nime all, ja põlatakse filter kohvi ära nagu mingit kurja kuradit ja see ajab mind marru, eriti kui inimesed, kes ei tea kohvist mitte mõhkugi aga ise käituvad nagu mingid kohvispetsid ja ajavad oma harjumustest läbiimbunud tavasid taga???

Ja nüüd püüan siin teha väikest selgitustööd, mis on nende kahe kohvi joogi vahe:

Caffe Creme – see on Šveitsist pärit kohvi jook, mida valmistatakse automaatsete masinatega (masin jahvatab ja valmistab kohvi joogi ning valab selle tassi, inimene vajutab ainult nupule ning asetab masinasse vastavale kohale). Joogi maht on125 ml ja nimetus tuleb sellest, et kohvi pinnal on vaht enk crema, mis tekib valmistamise käigus (vahuga kohv). Viimasel ajal on kohvikuärimehed kastanud Caffe Creme valmistamiseks espressomasinaid ja espresso ube, millega püütakse simuleerida Caffe Cremet. Kuid siin tehakse üks oluline viga, nimelt: espresso uba.

Espresso oad on tumedaks röstitud see tõttu, et espressomasinas, mis töötab põhimõttel, kus vesi surutakse läbi kohvi tugeva surve all (8-10bar), eemaldatakse kohvist vaid kõige paremad kemiliste ühendite palad. Aga espresso meetod vajab tumedat rösti selleks, et espresso joogis oleksid maitse omadused tasakaalus. Kui me valmistame heledatest filterkohvi ubadest espressot, seda võib iga kohvikupidaja ja barista vabalt ise äbi proovida, siis see tuleb üle mõistuse hapu ning, selleks et hapusus espressos ei oleks nii kohutav röstitaksegi oad tumedamaks ehk nn. espressorösti astmesse.

Nüüd, kui me valmistame “tavalise kohvi” (caffe creme) espresso ubadest siis kuidas see enamasti maitseb? Sellel on kõrbe maitse juures, sellel on tugev mõruses vahest vesine ja ega see vaht seal peal kah mingi asi ole. Tavaliselt on see kahvatu. Küsime siia vahele: mida see vaht seal peal endast üldse kujutab?

Vaht espressol tekib sellest, et vesi peab läbi väga tihedast “kohvikoogist” 20-30 sek. jooksul läbi tulema. Vaht espressol on kohvis olevatest rasvadest tekkinud vahu membraanid, mille sisse (mullide siise) on kapseldatud aroomained. Samas kaitseb vaht espresso vedelikku õhuga kokkupuutest sest õhul on kurikuulus oksüdeeriv toime kohvile. Me teame ka ,et espresso on joodav 1-2 min. pärast selle valmistamist ning see juuakse ära kohe pärast selle valmistamist. Vaht espressol peab olema punakas-pruun või pähkli pruun ning ilma valgete täppideta; tekstuurilt tihe , paks ja vastupidav ning vahu pind vahest tumedate laikudega nagu tiigri nahk, mida tuntakse “tiger stiping” nime all. Üldiselt öeldes, räägib vaht kohvi kvaliteedist päris palju. Kui me ei suuda oma Caffe Cremedel seda vahtu kvaliteetsena valmistada siis, mida me üldse ajame seda vahtu taga ja pealegi, vaht tavalisel kohvil ei täida mitte ühtegi seda rolli, mida vaht mängib espresso pinnal.

Mis kasu on siis vahust tavalisel kohvil ehk käesolevalt Caffe Cremel, mida juuakse kõvasti kauem kui 1-2 minutit? Mina ei tea, mis kasu sellel on. Inimesed lihtsalt klammerduvad mingite ideede külge mõistmata nende taga olevaid põhimõtteid.

Filter kohv – filter kohvil on halb kuulsus ja iga üks teab seda ja teab ka seda, miks see nii on.

Aga sellele vaatamata toon siin ära põhilised põhjused, miks filterkohvil on halb kuulsus:

1. Räpane masin – enamasti ei viitsi keegi oma filtermasinaid pesta. Kujutagette kokka, kes praeb kuu aega järjest ühe ja sama panniga päevas üle 10 erineva roa, kus juures selle 1 kuu jooksul ei pese kordagi oma panni. Ütlen kohe, mina sellist kokka EI TEA. Aga kummaline on see, et kohvi filtermasinaga valmistatakse just nii. Ja siis imestatakse, et kohvil on halb tugev mõru maitse, kus mul üllatust…

2. Lahtunud kohv kannus või termoses – kui kaua hoitakse kohvi kannus pärast selle valmistamist kohvikutes, restoranides? Vastus on: liiga kaua.

Mis juhtub kohviga kannus säilitades? Kuna kann seisab tavaliselt soenusplaadil, mis pidevalt kütab. Siis toimuvad kannus järgmised protsessid: kohvis olevate keemiliste ühendite keemise punkt on madalam kui vee keemise punkt ja seega toimub kohvi kannus pidev keemiliste ühendite transformatsioon, mis tähendab et mõne aja pärast ei maitse kohv enam nii nagu maitses äsja valmistatuna. Teiseks: vesi pidevalt aurustub kannu avausest välja (kaasates ka kohvis olevaid aroome), mis teeb jooki pidevalt kangemaks. Kolmandaks: kohv puutub pidevalt õhuga kokku,, kes on kuulus oma oksüdeeriva mõju poolest.

Kannus on kohv hea ja aktsepteeritava kvaliteediga kuni 20-30 minutit pärast selle valmistamist. Kui kohv seisab kauem kui 30 minutit muutub kohvi maitse mõrudaks, kibedaks, kangeks ühesõnaga Vastikuks.

Termos on kõvasti parem filterkohvi säilitamise lahendus, kuid inimesed kardavad ja põlgavad seda veelgi rohkem kui kannus lahtunuks säilitatud kohvi. (Inimese mõistus on ikka üks kuramuse naljaklt töötav masinavärk.) Kui on hea termis siis kohv säilitab oma temperatuuri ka hea kvaliteedi kuni 3 tunni vältel pärast selle valmistamist. Termoses säilitatud kohvipeetakse kvaliteetseks ja heaks kuini 1 tunni vältel aga ka 3 tunni jooksul on maitse küllaltki hea, ja ma ei räägi seda teoreetikuna ega kellegi teise poolt kirjapandud mõtteid!

Miks termos? Termos hoiab kohvi temperatuuri kõrgena ilma seda kuumutamata, termosest ei aurustu vesi minema ja termoses ei puutu kohv kokku õhuga, ehk oksüdeerimine on väga palju kordi väiksem ning termosest ei lendu ka vee pinnalt kohvis olevaid aroome minema.

Üks kummaline nähtus on veel mille peale kohvi valmistajad püüavad alati ikka jälle ja jälle mõtelda: kohvi valmistaja (inimene) hoolitseb alati korralikult selle eest, et jahvatatud kohvist kõik maitsevad keemilised ühendid ja aroomid ikka õhus oleksid, mitte kohvis. Ehk, hoitakse jahvatatud kohvi võimalikult lohakalt, õhule kättesaadavalt.

Need on põhilised põhjused, miks filterkohvil on halb kuulsus.

Aga nüüd filterkohvist endast:

Filterkohvi valmistamise meetod toodab kõige selgema tassi kohvi. Paberfilter ei lase tassi sattuda ei rasvadel, mis on presskannu meetodil valmistatud kohvijoogi pinal, ega pisikesi kohvi jahvatuse osakesi. kui filterkohvi õigesti valmistada siis ei ole see kange ega vesine (lahja), ei ole see mõru ega kibe. See on hea. Muuseas, minu parim kohvi elamus on just nimelt filterkohv. Filterkohvi meetodil valmistatud kohvis on kõige selgemini tunda erinevate kohvide maitse erinevusi.

Kuidas teha head filterkohvi?

kasuta alati 55-65g kohvi 1 L vee kohta

vee ja kohvi kokkupuute aeg peab olema 4-6 min.

vesi peab olema ilma nähtava mustuseta, halva lõhnata ja maitsema hästi (ühe sõnaga – puhas), miks: selle pärast, et filterkohvi kohv koosneb 98,5-99% veest.

vee karedus peaks olema 4-8 saksa vee kareduse kraadi (ideaalis)

vee temperatuur kogu kurnamise jooksul olgu 92-96 kraadi

masinad kannud filtrid peavad olema PUHTAD!!!

Kohv olgu värske ja parimal juhul vahetult enne valmistamist jahvatatud

EBMV.ee maas või uuendamisel

Mis värk selle EBMV kodukaga on, ei saa ma aru. Tükk aega pärast Copenhageni maailmameistrivõistlusi polnud sinna ülesse postitatud ühtegi uudist sellest, kuidas eestlastel võistlusel läks ja nüüd, mingi 2 nädalat ei avane nende kodukas üldse.

Huvitav, mis hookuspookust see Silver Rits seal teeb? Või muudavad nad hoopis koduka välimust.

Milles asi on?