Coffee and Tasting

What do you think, what most people think, what is tasting of coffee? There are different tastes. But are they it, or is there more? Why we taste the same coffee in different times and it may seem to us that it tastes different? From where that may come or is it just an illusion?

What i think coffee tasting is – its like a: you know that picture of junkyard and below that picture there is a sentence that says ” find a cat in the picture above”.And then you look, and look and then look more and then you are getting little nervous “how can you not seethea cat, may-be there is no cat at all” and after maybe 5-10 min. you find it. And suddenly it becomes so obvious that there is a cat in this picture. You know exactly where it is and how it looks. But before you did´nt and you almost believed there is no cat.

With the coffee it is same. You may taste the coffee many times and suddenly one day you may discover some tastes or nuances in it that you have never tasted before.  Or someone tells you about some certain taste in the cup and after some tasting you discover the taste.  The thing is, you did not know to look for the taste. You thought there is nothing more.

So, how you get to that taste?

It is simple.  We know that sensing a taste is actually sensing chemical compounds in coffee (there are aprox. 1000 of them in roasted coffee). Your brain receptors get stimulated with chemicals. Impulse is driven to brain and brain brakes the “code” and voila, “chocolate” etc.  But why chocolate and then later suddenly nuttiness? How it comes? As coffee has many chemicals in it the sensing of them comes down to in what combination chemicals are deshiphrared by brain or by your attention. You add something and it turns into something else. You remove something and its again becomes something else.  It´s like tasting same coffee from different angles. like a sculpture it looks different from different sides but it´s still the same sculpture.

So, when tasting coffee be open to all tastes. Don´t stick to that one cool taste you just found, there is some more cool stuff hidden. Don´t border your self with “knowing” that this particular coffee can not have certain tastes because of blah blah blah… If someone tells there is something particular and you can not find that then know you just look at the sculpture from other side

Actually there is one thing that mostly influences the taste from day to day – its You, the taster. Its your mood, your physical and emotional state.

 

Cascara, Qishr

Cascara on Ladina-Ameerika, täpsemalt, El salvadori versioon Qishr-ist.

Qishr on üks vanimaid kohvi jooke, mida on üldse maailmas joodud. Vanimale kohale kandideerib kuivatatud kohvipuu lehtede leotis. Qishr on aga kuivatatud kohvimarjade viljaliha ning sellest valmistatud tõmmis. Seda joodi palju aega enne, kui leiutati üldse must kohvijook. Qishr pärineb Yeemenist, kus seda juuakse tänapäevalgi.

Cascara – tootjaks on aga El Salvadoris elav Aida Batlle, kellele kuulub Finca Mauritania kohviistandus. Eelmisel aastal s.t. 2008 sügisel olevat ta valmistanud esimese partii Cascarat ning saatnud väikeste portsionitena erinevatele juhtivamatele erikohvi röstijatele üle maailma, et saada neilt, “uuele” tootele, tagasisidet. Cascara müüdi kiirelt läbi ning Aida Batlle sai väga head tagasisidet, mille tulemusena valmistati Finca Mauritanias ka sellel aastal Cascarat. Minulgi õnnestus veidi Cascarat saada ning kodus seda jooki valmistada ja mekkida.

Rääkides aroomist ja maitsest:

Cascaral on väha tugev aroom, milles on tunda: mahlakat kuivatatud ploomi, rosinat, kibuvitsa ja veel midagi, mida ma ei oska veel kirjeldada ega ära tunda. (James Hoffmanni kirjelduses oli veel: vaarikas, kirss ja kohvimari).

Joogi maitses esines: kergelt karkadelikku hapusust, kuivatatud ploomi, rosinat, kibuvitsa, saunatatud mändi, magusat punasesõstra kissellisust, õrnalt kuiva kaerasust. Jook on päris tugeva magususega ning marjasusega.

Kuna tegu on kohvipuu marjaga (täpsemalt, selle viljalihaga) siis Cascaras on ka oma jagu kofeiini sees.

Valmistamisel tuleks silmas pidada järgmisi parameeteid: tõmbamise aeg = 8 min. ja kogused 20 g /1 L vee kohta. (James Hoffmanni soovitused)

NB: Kui lased Cascarat tõmmata kauem kui 8 min. kahaneb magusus ja marjasus ning maitse muutub mõruks, mudaseks ja lamedaks.

Lisaks:

“Qishr” tähendavat Araabia keeles “nahka, koort”.

Mõned lisavad Qishr-ile ingverit või kardemoni.

Etioopias lisatakse kuivatatud kohvimarjad keevasse vette.

Buno = Qishr (Etioopias Amariti keeles).

 

Coffee Blossom Tea

See on must Sri Lanka tee, millesse on segatud kuivatatud kohvipuu õisi… just nimelt kohvi puu õisi (võib oletada, et Indiast pärit kohvipuu õisi). Ise kuulsin sellisest teest esimest korda tänu Stephen Kokkerile. Ta pakkis mule koju kaasa pisikese pakikese seda huvitavat teed, mida sai pärast kodus suure huviga mekitud. Tänaseks on selle teega tutvumisest möödas omajagu aega, kuid paarkümmend minutit tagasi mõtlesin, et pole seda teed tükil ajal joonud ja, mis ta seal riiulis ikka seisab… mis siin ikka: keetsin vee valmis, avasin tee pakikese, puistasin tee tassis oleva sõela sisse, kallasin vee tassi ja voila…

Kuiva tee puru lõhn on väga magus, intensiivselt mesine, suhkrustunud mee lõhn, nagu oleks nina meepurki pistnud.

Teejook – lõhnab samuti mesiselt kuid lisaks on seal ka natuke mahlasust, magusus on pehmem ja mahedam, päris meepurk enam ei ole, kuid siiski mee lõhn on väga selgelt ära tuntav.

Maitse – mesisust on, võrreldes lõhna intensiivsusega, vähemaks jäänud, kuid siiski on tunda mett tassis. Üldiselt on selle tee juures kõige vaimustavam selle mõte (kohvipuu õied segatud teelehtedega), ja lõhn, mis on äärmiselt tugev ja magus.

valged jupatsid on kohvipuu kuivatatud õied

 

EBMV 2006 ehk ajalugu

ohhooo, leidsin kogemata sellise koha. Ajaloolised EBMV pildid 2006 aasta võistluse finaalist. Isegi minust on seal mõned pildid kohvi valmistamas. Kõiki, keda huvitab minge heitke pilk minevikku. Pildid on Sotapota kodukal, mingis arhiivis…

 

Kopenhaagenis head kohvi jooma…

Kui keegi peaks sattuma Kopenhaagenisse ja tahab seal mõnes kohvikus juua mokatäie head kvaliteetset kohvi siis siin on pisike loetelu neist kohvikutest, mida üks korralik kohvisõber peaks kohustuslikus korras külastama:

Kontra – röstib kohvi kohapeal, mida on võimalik ka kaasa osta. Nende kohvi saab maitsta nende kõrval asuvas kohvikus. Asukoht (aadress): DAG HAMMERSKJÖLDS ALLE 36 2100 COPENHAGEN

Estate Coffee - röstivad kohvi ise kuid mitte kohapeal. Kohvikus saab kohvi juua kui ka ubadena kaasa osta. Asukoht (aadress): Gammel Kongevej 1 DK-1610 Copenhagen V

Cafe Europa 1989 – see on lihtsalt kohvik, kus saab head kohvi nautida heade suupistete kõrvale. Cafe Europa kasutab Kontra röstitud kohviube. Asukoht (aadress): AMAGERTORV 1 1160 KØBENHAVN K

The Coffee Collective – röstivad kohapeal oma pisikeses kohvik-röstlas. kohvi saab juua kui ka ubadena kaasa osta. Ebamugavuse mõttes asub kohvik vähe kesklinnast eemal. Asukoht (aadress): Jægersborggade 10 2200 København N

Ja väheke piltlikumalt kohvikohtade asukohast kaardil:

 

Klassikalisemaid espressopõhiseid jooke…

Allpool toon lühidalt ära, milline joogi nimetus, millist jooki tähendab.

Espresso – (leo artiklit, mis käsitleb Espressot) 30 ml (+/- 5ml) kanget kohivjooki, mis on kaetud vahuga

Espresso Doppio - (it.k. topelt espresso) topelt kogus espressot (50-60 ml)

Espresso Ristreto – (it.k. lühendatud espresso) tavaline espresso kuid, mis koosneb 20ml veest

Espresso Lungo – (it.k. pikk espresso) pikendatud espresso, ehk teisisõnu ülekurnatud espresso, mis koosneb u. 40 ml veest

Espresso Macchiato – (it.k. märgistatud espreso) Espresso natukese vahustatud piimaga. Pruunil espressovahul on valge piimavahu laik ehk märk. Piima siis u.15 ml

Espresso con Miel - (it.k. espresso meega) espresso + mesi

Espresso con Panna – (hisp.k. con Panna = vahukoorega [vahustatud]) espresso vahukoorega

Espresso Romano – espresso sidruni viiluga

Cappuccino – (loe artilkit, mis käsitleb Cappuccinot)

Capuccino con Panna – Cappuccino vahukoorega

Mochaccino – Cappuccino con Panna, mis kaunistatakse pealt vedela shokoladiga

Caffe Mocha – Šokoladi kohv. u. 200 ml-ne jook, mis koosneb: -30ml vedelast tumedast shokoladist, espressost ja vahustatud piimast. Väga šokoladine kohvijook

White Mocha – sama mis Caffe Mocha, kuid tumeda shokoladi asemel on kasutatud valget shokoladi

Caffe Latte – (loe artilkit, mis käsitleb Caffe Lattet)

Latte Macchiato -(loe artilkit, mis käsitleb Latte Macchiatot)

Caffe Americano – (loe artiklit, mis käsitleb Caffe Americanot)

Caffe Creme - (leo artiklit, mis käsitleb Caffe Cremet ja Filterkohvi)

 

Espresso uba

Inimene läheb kohvikusse ja joob seal ühe espresso. See espresso maitseb talle tohutult. Huvi, millistest ubadest on too espresso valmistatud, viib ta barista juurde vastavat küsimust esitama. Vastuseks saab ta: espresso ubadest (või vahest lihtsalt mingi brändi nime, mis ei ütle iseenesest selle kohvi kohta mitte midagi).

Mis pagana asi see espresso uba siis on? Mingid spetsiaalsed oad? Ei. EI ole espresso oad mitte mingid spetsiaalsed kohvi oad. Need on täiesti tavalised kohvi oad, mis on röstitud (pruunustatud) tumedamaks, kui filter- või presskannu meetodiks mõeldud kohvi oad ja mis koosnevad erinevatest üksikpäritolu kohvidest.

Kujutage ette kui palju on maailmas erinevaid kohvi ube. Mida tähendab üldse “erinev kohvi uba”? See tähendab seda: üksikpäritolu kohv – kohivoad, mis on pärit ühest kindlast farmist / istandusest, nn. “singel estate coffee“.

Maailmas on üle 50 riigi, mis kasvatavad kohvi. Kohvi kasvatajateks on enamasti farmerid. Keskmine farmi suurus on 3-4 hektarit, sest enamus kohvi kasvatajatest on lihtsad talumehed, kes kasvatavad oma mangode, banaanide, ananasside ja muude viljade kõrval ka kohvi, et raha teenida. On olemas ka suurfarme, mille pindalad ulatuvad tuhandete hektariteni. Ainuüksi Kolumbias on ligi 500 000 farmi ja kui meil on üle 50 riigi, kes kasvatavad kohvi siis võib kasutada umbkaudset maatemaatilist rehkendust aimamaks kui palju on (võib-olla) maailmas kohvi istandusi…

Nüüd, kus me mõistame mõiste “üksikpäritolu kohvi” tähendust läheme espresso juurde.

Igal üksikpäritolu kohvil on oma kindel maitse profiil ehk maitse omadused. Iga üksikpäritolu kohv ei pruugi sobida espressoks ega espresso segusse. Üksikpäritolu kohvid, enamjaolt, ei võimalda valmistada tasakaalus maitseomadustega espressot (kuid see ei välista võimalust, et mõned üksikpäritolu kohvid sobivad suurepäraselt singel estate espressoks). See aga tähendab seda, et peame neid erinevaid kohvisid omavahel segama, selleks et tuleks soovitud tasakaalus maitsega kohv. Keskmiselt koosneb espresso segu 3-7 (8) erinevast kohvist. Maitse omaduste üle otsustab kohvi röstija, millist espressot ta soovib turul pakkuda. See tähendab seda, et iga espresso, mida me turult leida võime on täelikult erinev. Ja ilmselt kõik mõistavad seda.

Seega (ühe lausega), espresso uba on täiesti tavaline kohvi uba, mis on segu eripäritolu kohvidest ja mis on röstitud vähe tumedamaks kui filter- või presskannu meetoditeks mõeldud kohvid…

 

Cappuccino…

Tihti käime kohvikutes ja tellime endile kohvijoogiks Cappuccino. Ühes kohas saame ühesuguse Cappuccino teises kohas jälle teistsuguse. Vahest on Cappuccinol suur kuhi õhulist vahtu peal, nagu mägi, teistel kordadel on vaht kreemjas ning hulgalt tassi servani. Kolmandates kohtades tehakse vahu peale ilusaid lehekesi ja südameid. Mida asja? Milline neist on see originaalne, õige Cappuccino? Ja kas see ilus pilt, mida me vahel sellel piimajoogil kohtame, on kohustuslik Cappuccino osa või mitte?

Aga ma alustaks hoopiski mujalt, Cappuccino algusest, nii palju kui ma sellest tean:

Cappuccino nimetus tuleb Itaalias tegutsenud Caputsiinide mungaordu (kapuutsi) järgi. “Capuccino” tähendavat itaalia keeles kapuutsi. Sama oli eelnevalt mainitud mungaordu rüü pruun.

Algselt oligi Cappuccino kohvijook vahu kuhjaga, mis sageli kaunistati pealt kas kakao- või kaneeli puruga (mõlemad purud on pruunid!), mis mõjutasid, ilmselgelt, joogi maitset.

Jah, umbes selline nägi algselt Cappuccino välja.

Mida aeg edasi seda ilusamaks muutus Cappuccinode väljanägemine ning tänapäevaks on ta muutunud umbes selliseks:

Pealt sile, eriti peene vahu struktuuriga, kreemjas, soe, pehme kui udusulg, ilus. Selliseks on muutunud tänapäeval Cappuccino, ehk nn. “õige Cappuccino“. Nagu iga asi siin ilmas ajaga muutub nii on käharikust Cappuccinost saanud ka visuaalselt ahvatlev kohvijook. (Pildid cappuccinol pole küll kohustuslikud kuid inimesed “joovad”, “söövad” ka silmadega seega, oleks selline Cappuccino vähemalt kõrgklassi restoranides ja kohvikutes kohustuslik! Või arvab keegi teisiti?).

Kuid välimusest olulisem on selle joogi, espresso ja piima vahekorraline, maitsetasakaal.

Olgu, nüüd siis konkreetsemalt Cappuccino maitse ja olemuse juurde.

Cappuccinot valmistatakse 150-180 ml-sesse paksude seintega ette kuumutatud portselan tassi.

Cappuccino jook koosneb: (traditsiooniliselt) 1 espressost (~30 ml) ja vahustatud kuumast piimast, mis teeb u. 120-150ml piima ja vahtu. Vahu hulk peaks olema umbes 1,5-2 cm. Üldiselt on nii, et mida väiksem tass seda parem Cappuccino tuleb, ehk kohvi maitse on kõige paremini tunda ega ole piima poolt tahaplaanile tõrjutud. Mida suuremat tassi kasutame seda tahaplaanile hakkab espresso maitse jääma. (enamus kohtades Eestis pakutakse Cappuccinot 200 ml ja mahukamatest tassidest, mis tähendab, et piima maitse on liiga domineeriv)

Cappuccino on üks vähestest, kui mitte ainukesi, espresso baasil valmistud piimajookidest, millel on väga konkreetne maitse kontseptsioon.

Nimelt: oletame, et me teame (võib-olla me ei pea oletama) kuidas maitseb hea espresso ja me teame kuidas maitseb 65 kraadi juurde vahustatud piim. Espresso maitse on tasakalus (näieks shokoladine ja pähkline, magus ja mitte mingit mõrusust) ja piim on kreemjalt magus (piim muutub kuumenedes magusaks. piima on oma magususe tipus 65 kraadi juures ja pärast seda kukub magusus piimas dramaatiliselt kiiresti olematuks, näiteks: 70 kraadine piima maitseb juba nagu makaroni piima supp). Espresso hulk ja piima hulk Cappuccinona peab olema nõnda tasakaalus, et kumbki antud ainetest ei hakkaks domineerima ega teist tahaplaanile tõrjuma. See tähendab, et õigesti ja hästi valmistatud Cappuccinos peab espresso maitse olema selgelt tunda ja samas on see mahendatud, pehmendatud ja magustatud piima magususe ja kreemsusega. Paremal juhul ilmuvad tassis kakaosed toonid vahest mõruda shokoladi maitsed.

Millised on põhilised vead Cappuccino valmistamisel?

Espresso ei ole kuigi hästi valmistatud (see on eraldi teema);

Piim on liiga kuumaks aetud, magusus on sealt välja kõrvetatud ja joogis on ta kõrvetavalt kuum (või vastupidiselt pole piim liiga kuumaks tehtud), Ideaal piima kuumus on 65 kraadi;

Cappuccino tassid on enamasti liiga suured (õige suurus 150-180 ml), mis teevad sellest joogist pigem piima joogi, mitte Cappuccino;

Piimavaht pinnal on kas liiga paks või liiga õhuke ning reeglina liiga nn “vannivaht”;

Piima kogus on kas liiga suur või liiga väike, mis on seotud vahu hulgaga ja tassi suurusega…

 

Mis on Espresso?

Kõik teavad, et espresso on Itaaliast pärit kohvi valmistamise viis, on hirmus pisike kogus ja maru kange…

Aga mida veel Espresso on?

Kõige laiema mõistena käib espresso alla: kohvioa segu ( blend ), espressopõhiste jookide menüü, kohvi joogi valmistamise viis, teatud mõttes röstimise aste ehk tumedus (märkus: tegelikult pole olemas espresso rösti vaid see väljend on tinglikult kokkuleppeline), jahvatus (jahvatuse aste), piima vahustamine (piima vahustatakse peamiselt espressopõhiste jookide valmistamise eesmärgil), ja kindlasti kohvi jook ise kah.

Espresso (joogi) deffinitsioon võiks olla järgmine:

Espresso on kohvitõmmise (joogi) valmistamise meetod, kus tihedalt pressitud ja peenelt jahvatatud keskmiselt 9-12g-st (topelt espresso puhul 16-20gst) kohvipurust pressitakse 8-10 atmosfäärise (bar) surve all läbi 30+/-5ml (topelt espressso puhul 50-60ml) 90-95 kraadist kuuma vett 20-30 sekundi jooksul ettekuumutatud ja keskmiselt 60 ml-sesse paksust portselanist tassi.

Espresso joogis on vee ja kohvioast välja pressitud ainete vahekord umbes 88%-89% (vesi) /11%-12% (kohvi ained). Kui me võrdleme neid näitusid õigesti valmistatud filterkohvi näitajatega, mis on: 1-1,5% kohvi aineid ja 98,5-99% vett, siis mõistame, miks espresso maitseb nõnda kangelt.

Espresso peab olema serveeritud kohe pärast selle valmimist sest jook on joodav 1-2 minutit pärast selle valmis saamist! Alati serveeritagu espresso kõrvale, soovitavalt toa temperatuurilist, vett (piisab kuni 100ml-st) ja tavalist puru suhkrust (mitte tükksuhkurt, mis ei sula kohvis piisavalt kiiresti). Samas, espressot ei jooda 10 või 20 minutit nagu seda tihti tehakse tavalise (filterkohv, presskannukohv, jne) kohvi puhul, vaid kiiresti ja kohe pärast selle serveerimist.

Crema (vaht) espresso pinnal on väga olulise tähtsusega! Paluks seda mitte alahinnata!

Kõigepealt, mis on crema: crema on kohvi õlidest ja kohvi aroomidest koosnev mullide kogum, mille eesmärk on kaitsta selle all peituvat jooki õhu oksüdeeriva mõju eest.

Espresso ilma cremata pole espresso vaid lihtsalt mingi väga pisike ja kange kohv. Kui keegi serveerib teile espresso ilma vahuta siis võite seda julgelt mitte vastu võtta ja tagasi saata või õigusega selle eest mitte maksta (loomulikult peavad siin säilima eetilised piirid nagu: kui sa jood oma halva espresso ära siis sa ka maksad selle eest, kui sa ei taha selle halvasti valmistatud joogi eest maksta siis ära joo seda, sest kui seal pole vahtu peal siis see ka maitseb halvasti).

Mida tähendab vahu puudumine espressol? See on surnud kohvi (espresso) indikaator. Kui espressol puudub vaht, mis on aroomide kogum, siis see tähendab, et selles kohvis puuduvad vastavad aroomid, maitsed, jne. Enamasti võib selline kohv (espresso) maitseda: kõrbenuna, tühjana, mõruna, vesisena, kibedana. Ehk, mitte mingit shokoladilisust, magusust, pähklisust või muid maitseomadusi, mis on kohvis kui see on värskest kohvist ja õigesti valmistatud.

Mõningaid põhjusi, miks vahtu espressole ei teki või on see õhuke ja habras: liiga lühike kurnamise aeg (vee ja kohvi kokkupuute aeg), kohv on olnud pikemat aega ettejahvatatud ja see tõttu on aroomid ja maitsed kohvist lahtunud (espresso jahvatus kaotab 15 minuti jooksul 60% oma aromaatsusest!), espresso on valmistatud liiga vähesest kohvi kogusest, kohvi jahvatus on liiga jäme (liiga kiire kurnamise aeg).

Enamasti on kõik ülalmainitud põhjused kombineeritud kuid põhiline viga on ette jahvatatus (s.t. kohv on lahtunud ja “surnud”).

 

Caffe Latte, Latte Macchiato, Caffe au Lait ja Latteccino…

Tihti olen kuulnud kuidas kohvikutes või ka mujal inimesed targutavad või lausa vaidlevad ühe ja teise kohvijoogi valmistamise meetodi üle. Olen kunagi seda ka ise teinud.

Tahan siia lahti seletada pealkirjas loetletud kohvijoogid.

Ma ise nimetan neid tinglikult neljaks õeks/vennaks, sest osaliselt on nad väga sarnased ja mis peamine, tekitavad inimestes kõige rohkem segadust.

Caffe Latte: (itaalia keeles: piima kohv, Caffe – kohv ja Latte – Piim). Seega, kui te Itaaliasse lähete ja soovite kohutavalt ühte Caffe Lattet siis ärge küsige seda eesti päraselt LATTE, sest siis saate ühe klaasi piima ning kohvi peate ise juurde fantaseerima. Mul endal on vahest selline tugev kiustaus just nii teha kui minult palutakse teha üks LATTE… kurat võtaks, ega ma lehm ei ole, et piima teen

Kuidas siis Caffe Lattet valmistatakse: Caffe Latte klaas, mille maht on 300ml + veel umbes 10 ml. Sinna klaasi valad vahustatud kuuma piima ja piimale kallad omakorda espresso šoti (30ml) peale. Kogu lugu.

Iseenesest pole vahet, kas klaasi kallata espresso enne või pärast piima. See ei muuda joogi maitset. Seega jook jääb samaks. Ainus vahe seisneb selles: kui me kallame espresso piimale peale on võimalik valmistada kihiline jook, mis teatud mõttes on silmale effektne. Teisel juhul, kus kallame espresso enne ja siis piima klaasi, seguneb espresso ja piim omavahel koheselt ja ei teki seda kihilisuse effekti, mis mõndade inimeste jaoks, arusaamatutel põhjustel, on peaaegu et eluolulise tähtsusega, et jook vääriks Caffe Latte nime. Nende inimeste loogika alusel võiksime väita, et 98% Eesti kohvikutest ja restoranidest ei serveeri Cappuccinot vaid mingit jama ja seda ainuüksi seetõttu et PÄRIS Cappuccinol peab olema ilus pilt peal (roseta, süda, õun jne…). Kas selline rumal väide kõlab mõistlikult? Minu arust mitte. Kuid väitega, et kihilisus Caffe Lattes on silmale ilus ja ainus põhjus, miks seda kihilisust teha on silmailu, siis sellega olen ma päri, sest inimesed joovad ja söövad ka silmadega.

Latte Macchiato: (itaalia keeles: märgustatud piim, Latte – piim ja Macchiato – märk, märgistus). Kui me meenutame, milline näeb välja Caffe Latte pind, siis avastame, et valge piima vahu peal on espresso plekike (märgike). Seep see on, täpselt sama jook, ainult et teine nimi. Miks? Saksa keelt kõnelevates riikited nimetatakse Caffe Lattet Latte Macchiatoks. Miks? Pole mul õrna aimugi. Aga võib-olla selle pärast, et eristuda . Pidage aga silmas seda, et Caffe Latte võib põhimõtteliselt olla valmistatud üks kõik kumba pidi (piim + kohv või kohv + piim), siis Latte Macchiato võib olla valmistatud ainult ühte pidi (piima + kohv) ja seda selle plekikese tõttu, mis piima vahule peab jääma.

Caffe au Lait: (prantsuse keeles kohv piimaga). Traditsiooniliselt: Kannu kohv ja lihtsalt kuum piim kumbagi 50%. Kohv peab olema tumedalt röstitud (tumedam kui espresso) ja valmistatud, kas siis lihtsalt kannukohvina või presskannus. Me mäletame mõnest eelnevats artiklist, et liiga tumedaks röstitud kohv on maitsetest ja aroomidest tühi ning ainus, mis sinna jäänud on on kõrbe maitse ja mõrusus. 50% piima selles joogis ei ole niisama juhuslik kokkusattumus. Me tahame seda ebameeldivat kõrbekat ja mõrut peita, seega me ei koonerda piimaga. Kui see piim oleks külm siis kohvijook jäks samuti külmaks. See ongi põhjus, miks piima soendatakse. Tassi kuju, milles seda jooki tavaliselt serveeritakse on kausjas ja küllaltki suur, kuid mitte segi ajada kausiga! Kuid üldiselt võib kasutada fantaasiat. Oluline on piima ja kohvi vahekord (50%/50%).

Latteccino: (Caffe Latte ja Cappuccino kombineerituna). Uskuge mind, väga paljud Baristad on valmistanud palju palju Latteccinosid ilma nende endi teadmata ja väga paljud inimesed on joonud seda, jälle, ilma seda teadmata. Milles siis joogi vahe seisneb eelnevalt käsitletutest (silmaspidades kahte esimest jooki)? Vahu hulgas.

Caffe Latte klaasi maht on 300 ml. Caffe Lattel võiks ideaalis vahtu olla umbes 50ml, mis teeb umbes 2 cm jagu klaasi servast. Kui paljud mäletavad joomas Caffe Lattet, milles on vahtu, visuaalselt hinnates, pea et pool klaasist?

Tähelepanu: klaasid on enamasti koonusekujuliselt ülesse poole laienevad, mis tähendab, et visuaalselt pool klaasi pole sugugi tegelikult pool mahuliselt. Klaasi ülemised 5 cm mahutab 50% kogu klaasi mahust ehk 150 ml. Ja see pole sugugi visuaalselt pool.

Latteccino on kohvijook, mida on valmistatud Caffe Lattena aga millel on peale valmistatud rohkem piimavahtu kui seda on Caffe Lattel. Piimavahtu Latteccinol on umbkaudu 5-6 cm. Piimavahu hulga võrra on klaasis vähem piima. Mida vähem piima sama kohvi hulga suhtes, seda tugevamini tuleb kohvi maitse läbi piima esile. Ehk, joogi maitse meenutab pigem Cappuccinot kui Caffe Lattet.

Seega Kui soovite Cappuccinot aga samas tahate palju palju piimavahti siis tellige Latteccino. Muuseas, see jook ja nimetus leiutati Ameerikas (USA).

Piltidel: kõige vasakpoolseim pilt kujutab endast Latteccinot (kes tunnevad nüüd ära selles oma lemmik “Caffe Latte“?) ; keskmine Caffe Lattet ja kõige parempoolne pilt on Latte Machiato pealtvaade, mille külgvaade on keskmine pilt (Caffe Latte ja Latte Macchiato jagavad sama pilti ) .